LOOVUS
Kui inimese keha on krambis, on kammitsais ka tema loovus, enesehinnang kiratseb ja julgus tegutseda ning otsustada on nõrk. Keskendumise ning meditatsiooni ajal toimuv alateadliku kogemuse ning teadvustatud tunnetuse ühendamine virgutab jõudsalt loovust. Vaimse arengu tulemus on üha suurem sõltumatus nii välistest autoriteetidest kui ka oma kultuurikeskkonnast, eneseusalduse kasv ning mõttemaailma ja eluvaadete jätkuv iseseisvumine.
Tasahilju saabuvad hingerahu, hillitsetud meel, iseendas oleku tunne, millega kaasneb rõõm, leppimine olemasolevaga, osadustunne maailmaga, armastus. Nii tajutud vabadus pakub head kaitset väliskeskkonna piirangute ja ärritajate suhtes. Samas pole eesmärk välisilmast eemaldumine vaid heade ja püsivate suhete hoidmine eluga. Kasvab oskus kohanduda maailmaga paremini, loovamalt, see tähendab ennast säästvamalt ja samas ka kõigele uuele avatud olles.
Loovus aitab luua ebakõlade asemele kooskõla. Toimetulek ja edukus ei sünni mitte võitlusest ja konkureerimisest, vaid avatusest, armastusest ja koostööst.
